Was halten wir von den Liedern von Eesti Laul 2025?

Cappuchino Macchiato oli huumorikas. Teised meh

tundub nagu hea line-up. an-marlen ja minimal wind ftw, tommy cashi lugu oli natuke meh

1) suvaline pop-vibe-träna, minu meelsest selline lugu oli eelmine kord ka. kindel et ikka selle aasta omad?

2) autotune klubilugu weekendi stiilis. ka eelmine aasta oli üks weekendi koopia.

3) lamp poplugu

4) tüüpiline mees häälega poplugu. iga aasta on paar. üritab olla “tume” ja huvitav aga suht meh

5) taylor tahab oma lugu tagasi. aga järjekordne lamp pop lugu

6) pop-punk. huvitavam kui eelmised. aga ainult sellepärast et on nii erinev. lugu on tegelikult suht lamp

7) alguses tundus huvitav aga suht lambikas taas. ka selline lugu on juba tehtud kordades. vokaal on keskpärane, kinnisest ninast tulev “määää”

8) veits punk ja weird. aga see ei tähenda et hea lugu. jäi meelde veits samas

9) järgmine pop-träna lugu. vokaali ju natuke on aga lugu pole millegipoolest märkimisväärne. oled jah nata jääs omadega

10) järjekordne keskpärane lugu mis ei jää meelde millegi poolest. laulda oskab aga kui lähed lauluvõistlusele siis võiks see olla iseenesest mõistetav

11) lugu mis tundub et läheb kohe käima aga jäigi üksluiseks. näen kitarre aga tundub ikka pop

12) oli potentsiaali aga jäi ka igavaks. ei läinud käima nagu eelmine aasta läks. muu polnud nii eriline et seda välja vabandada

13) electric callboy tahab oma lugu tagasi. lisaks paluks maksta rahad ka nende muusika kautamise eest

14) pidi nali olema? ei olnud naljakas. itaalia keeles mõmisemine autotunega pole muusika

15) keskpäranae poplugu vol6

An-Marleni laul meeldis. Janeki “Frozen” meeldis ka, see oli selline eurovisioonilik. Zevakini laulu osas olid natuke kõrgemad lootused. Tommy Cashi oma osas oli laul suht meh, seal peab siis lavaline pool tugevam olema kui see videos oli. Teised ei jäänud isegi väga meelde (kuigi to be fair ma ei vaadanud seda päris algusest ka :D)

Ei leidnud ühtegi, mis meeldiks. Mõni oli selline, mille pärast kanalit ei vahetaks, kui raadiost tuleb, enamuste pärast vahetaks.

See näitab, et olen 40 aastasena täiesti võõrdunud tänapäeva inimeste muusika maitsest.

Silmaringi mõttes vaatasin ära aga ega ükski ei meeldinud ja ühtegi uuesti ei kuulaks. Iga aasta tekib küsimus, et kui mõttetud need veel olid mis siis välja jäid. Frants ja Joelle ajal korra kuulatasin rohkem. Janeki puhul mulle eelmise aasta lugu isegi sümpatiseeris aga seekord ei jaksanud kuulata. Teiste puhul ei jaksanud algusest lõpuni isegi keskenduda. Võimalik, et ise olen imelik ja mu muusikamaitse liiga erinev.

Zeva üllatas, Tommy lugu teistest eriti parem ei olnud, samuti meeldis Joelle.
Pigem tundusid Läti Supernoova laulud huvitavamad see kord

alles oli ju Eesti laul. Juba uus?