>Läti seim võttis kolmapäeval lõpplugemisel vastu seaduse, mis kohustab Lätis registreeritud krediidiasutusi ja teiste riikide krediidiasutuste filiaale tasuma järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu.
>Solidaarsusmaksuga loodetakse 2025. aasta eelarvesse koguda 96 miljonit eurot, 2026. aastal 60,8 miljonit ja 2027. aastal 66 miljonit eurot.
>Eelnõu näeb ette, et krediidiasutused teevad solidaarsusmaksete ettemakseid kord kvartalis kolme makseperioodi – 2025., 2026. ja 2027. aasta eest.
>Ühtlasi loob seadus solidaarsusmaksu maksete tagastamise mehhanismi, mis näeb ette kuni sajaprotsendise tagastuse, kui krediidiasutus saavutab teatud aja jooksul laenude teatud kasvumäära.
>Rahandusministeerium selgitas, et solidaarsusmaksu eesmärk on kaasata suurenenud riskide tingimustes riigi julgeoleku rahavajaduse rahuldamiseks kas otseselt või kaudselt täiendavaid vahendeid.
IlllllllIllllllllI on
Eestis pole kahjuks see ikka veel võimalik, aga vähemalt lubasid pangad kõvasti dividende välja võtta!
/s
Pro-wiser on
Jürgen, Kaja ja Reform teavad paremini kui teised riigid. Usaldan neid 100% nad teavad mis meile hea.
rasmusxp on
Kui keegi oleks kümmekond aastat tagasi öelnud, et eestlane hakkab ühel päeval lätlasele ja leedukale alt üles vaatama, siis oleks naernud ja küsinud, et mis seeni isik ka tarbib. Oh, kuidas pöördlauad on…
AcadiaEasy16 on
Eesti diletantidest poliitikud mõtlevad selle asemel milliseid uusi makse kehtestada.
Junior-Payment-3461 on
Üsna veider maksuskeem. Täna saab Eesti pankadelt suurema summa kui meist suurema rahvaarvuga läti kavatseb enda pankadelt kätte saada. Seda eriti olukorras kus euribor on poole aasta taguse 4% pealt kukkunud juba 2.3% peale ja kukub edasi.
Sisuliselt see antud skeem motiveerib kasumi peitmisele, sest pannakse peale kasumi teenimise piirang. Samal ajal kui Eesti lihtsalt võtab iga kvartal sunniviisiliselt 14% panga kasumist riigikassasse, järgmisel aastal on see juba 18%.
Sh on naljakas siin see, et maksu peab rohkem maksma suuremat riski võttev pank. Eesti näitel. Swedbank ja SEB ei laenanud maainimestele maakohas kodu ostmiseks raha. Tuli turule Coop pank ja hakkas laenu andma. Küll aga olid suurema riski tõttu ka Coop panga intressid 30-40% kõrgemad kui teistel. Kui nüüd Läti näitel teha “ajaloolisest turu keskmisest” lähtuvalt maksustamist siis madala riskiga pangad peavad vähem maksma 🙂
Aga mis seal ikka.. lätis tehaksegi asju liiga hilja ja valesti. Paljudes sektorites.
6 Comments
>Läti seim võttis kolmapäeval lõpplugemisel vastu seaduse, mis kohustab Lätis registreeritud krediidiasutusi ja teiste riikide krediidiasutuste filiaale tasuma järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu.
>Solidaarsusmaksuga loodetakse 2025. aasta eelarvesse koguda 96 miljonit eurot, 2026. aastal 60,8 miljonit ja 2027. aastal 66 miljonit eurot.
>Eelnõu näeb ette, et krediidiasutused teevad solidaarsusmaksete ettemakseid kord kvartalis kolme makseperioodi – 2025., 2026. ja 2027. aasta eest.
>Ühtlasi loob seadus solidaarsusmaksu maksete tagastamise mehhanismi, mis näeb ette kuni sajaprotsendise tagastuse, kui krediidiasutus saavutab teatud aja jooksul laenude teatud kasvumäära.
>Rahandusministeerium selgitas, et solidaarsusmaksu eesmärk on kaasata suurenenud riskide tingimustes riigi julgeoleku rahavajaduse rahuldamiseks kas otseselt või kaudselt täiendavaid vahendeid.
Eestis pole kahjuks see ikka veel võimalik, aga vähemalt lubasid pangad kõvasti dividende välja võtta!
/s
Jürgen, Kaja ja Reform teavad paremini kui teised riigid. Usaldan neid 100% nad teavad mis meile hea.
Kui keegi oleks kümmekond aastat tagasi öelnud, et eestlane hakkab ühel päeval lätlasele ja leedukale alt üles vaatama, siis oleks naernud ja küsinud, et mis seeni isik ka tarbib. Oh, kuidas pöördlauad on…
Eesti diletantidest poliitikud mõtlevad selle asemel milliseid uusi makse kehtestada.
Üsna veider maksuskeem. Täna saab Eesti pankadelt suurema summa kui meist suurema rahvaarvuga läti kavatseb enda pankadelt kätte saada. Seda eriti olukorras kus euribor on poole aasta taguse 4% pealt kukkunud juba 2.3% peale ja kukub edasi.
Sisuliselt see antud skeem motiveerib kasumi peitmisele, sest pannakse peale kasumi teenimise piirang. Samal ajal kui Eesti lihtsalt võtab iga kvartal sunniviisiliselt 14% panga kasumist riigikassasse, järgmisel aastal on see juba 18%.
Sh on naljakas siin see, et maksu peab rohkem maksma suuremat riski võttev pank. Eesti näitel. Swedbank ja SEB ei laenanud maainimestele maakohas kodu ostmiseks raha. Tuli turule Coop pank ja hakkas laenu andma. Küll aga olid suurema riski tõttu ka Coop panga intressid 30-40% kõrgemad kui teistel. Kui nüüd Läti näitel teha “ajaloolisest turu keskmisest” lähtuvalt maksustamist siis madala riskiga pangad peavad vähem maksma 🙂
Aga mis seal ikka.. lätis tehaksegi asju liiga hilja ja valesti. Paljudes sektorites.