> Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul soovib erakond, et valitsus arutaks võimalust muuta rändekvoodi süsteemi ja avada kvoot oskustööjõule. Pika tööjõupuuduse tingimustes toiminud Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on Kallase sõnul hädavajalik astuda valitsusel samme, et leevendada oskustööjõu kättesaadavust.
Teist aastat järjest on meil kuskil 50 tuhat töötut suure sisserände tõttu, aga Eesti 200 elab ikka mujal maailmas. Pole kunagi ühe erakonna surma üle niivõrd õnnelik olnud. Puhaku põrgus.
MediumAdvanced979 on
See on tööandja kohustus välja koolitada. Nad tahavad rumalaid hääletajaid juurde.
HorrorKapsas on
Sisserände piirarv kehtib alla 1,5 keskmise palga saajatele. Oskustöölistele pole mingeid piiranguid, eeldusel, et oskuste eest ka palka maksta tahetakse. *E200 soovib avada tööturu odavtööjõule*
>Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse. Sisserände piirarvu alt on välja arvatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötajad kui iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina ehk välismaalane, kellele tööandja maksab vähemalt **Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega võrdset töötasu** ja välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks või töötamiseks kasvuettevõttes. Piirarvu arvestusse ei kuulu ka Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse taotlejad.
the_Luik on
Mis tööjõust nüüd puudus on?
EstonianLib on
Loodan, et teised valitsuserakonnad seda ideed ei toeta, sest välistööjõu kergem sissetoomine halvendab kohalike töötajate läbirääkimispositsiooni ning viib palgad alla võrreldes stsenaariumiga, kui töörände regulatsioon jääb muutumatuks.
Ma ei tea küll tööjõu seisu seal artiklis välja toodud valdkondades, aga iseenesest pole uskumatu, et meil keevitajaid, rakenduskeemikuid ja elektrike puudu on.
See, et meil on palju töötuid ITd õppinud inimesi ja juriste ei ole kuidagi seotud meie vajadusega keevitajate järele. Ka ümberõpe nendele erialadele on keeruline ja nõuab aastaid kooliskäimist, seega ainsad lahendused võivad tõesti olla kas sisserändekvoodi suurendamine, mis on vaieldamatult lihtsam lahendus või hariduspoliitika kardinaalne ümberorienteerimine, et motiveerida noori õppima taolisi erialasid, mis on keerulisem lahendus.
Kõigile rassistidele siin foorumis: ma ei usu et keevitajad ja elektrikud tuleksid meile Indiast ja Aafrika riikidest, vaid pigem madalama elatustasemega Euroopa riikidest nagu näiteks Ungarist ja Rumeeniast.
EDIT: Järelemõtlemise tagajärjel selgus, et ELi riikidest võõrtööjõu toomiseks poleks vaja kvooti tõsta ehk peaks tööjõud tulema siiski väljast mille üle ma arutlen järgmises vastuses OP-le.
JkJeans on
Ma saan aru, et see on ilgelt ebapopulaarne arvamus, aga edukatel majandustel on põhjustega oskustööliste sisserändeprogrammid. Nad otsivad selliseid immigrante tikutulega taga. Majanduslikult on immigratsioon peaaegu kõigile hea ning neile, kellele see ei ole hea, on võimalik sotsiaalsüsteemidega see korvata.
Sellise sisserände näol on tegemist majandusse panustajatega – inimesed kes pigem panustavad majandusse ning kellele ei ole riigi poolt suuri kulusid, ehk siis ideaalne majandusosaline.
Lisame siia veel meie iibeprobleemi teema, mille tõsiasi on, et ilma sisserändeta me riigina samal viisil ära ei majanda. Seega on kolm võimalust: (i) kas me kuidagimoodi suudame sotsiaalmajanduslikule faktile, et arengu edenedes sünnid vähenevad, vastu töödata ja oma iivet suurendada, (ii) kas me lepime enda majanduse ja heaolu vähenemisega ning stagnatsiooniga või (iii) me aktsepteerime selle võrra suuremat sisserännet.
Võimalus üks on Isamaa ja EKRE muinasjutt, kui me just ei taha Eesti hooaega “Handmaid’s Tale’ist” etendada päriselus. Võimalus kaks ei ole ilmselt kellelegi vastuvõetav ja jääbki võimalus kolm.
Juba praegu on suur hala selle üle, kuidas maksud on kõrged ja sotssüsteem ebapiisav. Mis me arvame, et saab üha edasi tulevikus?
Sellel kõigel on muidugi kõrvalmõjud – eelkõige sotsiaalsel-kultuurilisel tasandil. Eesti kultuur sellest sisserändest kindlasti muutub. Ma ei ütleks, et Eesti kultuuri kaob, kuna kultuur ei ole mitte kunagi ühestki maailmaotsas muutmata jäänud. Lihtsalt see võib muutuda meile senini tundmatuseni aja pikku.
– **Native-born citizens will become bigger net beneficiaries of public expenditure than non-EU migrants,** even if no measures are taken to facilitate labour market access by non-EU migrants;
– EU migrants in particular will be **big net contributors to government budgets in the future;**
If no measures are taken to improve the labour market integration of non-EU migrants, EU migrants will in the future be the only group providing a positive net contribution to government budgets;
– Better labour market opportunities for non-EU migrants **would lead to large fiscal gains:** if non-EU migrants were to have the same level of participation in the labour market as native-born citizens and EU migrants, they could **generate considerable fiscal gains for their host countries. This would help to offset the burden created by the increasing pension costs that the ageing native population will generate.**
Taavi00 on
Kui sellise plaaniga edasi minna, siis vähemalt Tallinnas võib eesti keeles kõnelemise küll ära unustada. Juba praegu on eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv alla 50%.
The-S1nner on
Tõime suures koguses ukrainlasi eestisse ja meil on tööjõu puudus?
9 Comments
> Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul soovib erakond, et valitsus arutaks võimalust muuta rändekvoodi süsteemi ja avada kvoot oskustööjõule. Pika tööjõupuuduse tingimustes toiminud Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on Kallase sõnul hädavajalik astuda valitsusel samme, et leevendada oskustööjõu kättesaadavust.
Teist aastat järjest on meil kuskil 50 tuhat töötut suure sisserände tõttu, aga Eesti 200 elab ikka mujal maailmas. Pole kunagi ühe erakonna surma üle niivõrd õnnelik olnud. Puhaku põrgus.
See on tööandja kohustus välja koolitada. Nad tahavad rumalaid hääletajaid juurde.
Sisserände piirarv kehtib alla 1,5 keskmise palga saajatele. Oskustöölistele pole mingeid piiranguid, eeldusel, et oskuste eest ka palka maksta tahetakse. *E200 soovib avada tööturu odavtööjõule*
>Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse. Sisserände piirarvu alt on välja arvatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötajad kui iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina ehk välismaalane, kellele tööandja maksab vähemalt **Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega võrdset töötasu** ja välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks või töötamiseks kasvuettevõttes. Piirarvu arvestusse ei kuulu ka Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse taotlejad.
Mis tööjõust nüüd puudus on?
Loodan, et teised valitsuserakonnad seda ideed ei toeta, sest välistööjõu kergem sissetoomine halvendab kohalike töötajate läbirääkimispositsiooni ning viib palgad alla võrreldes stsenaariumiga, kui töörände regulatsioon jääb muutumatuks.
Samuti usun, et ametiühingud sellist algatust ka ei toeta, sest sisseränne mõjub negatiivselt ametiühingute võimele oma liikmetele paremad töötingimused välja kaubelda. [https://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2019/11/21/evidence-from-norway-does-labour-immigration-reduce-union-strength/](https://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2019/11/21/evidence-from-norway-does-labour-immigration-reduce-union-strength/)
Eestis on [üle 47 000 registreeritud töötu](https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja-uuringud/peamised-statistilised-naitajad/paevane-statistika), kuid [alla 10 000 vaba töökoha](https://majandus.postimees.ee/8090233/vabade-ametikohtade-arv-on-hoogsalt-vahenenud). Võiks ennekõike tegelda praeguste töötute ümberõppe võimaluste parandamisega, mitte nende konkurentsivõimet veelgi halvendada, importides uusi töötajaid välismaalt.
Ma ei tea küll tööjõu seisu seal artiklis välja toodud valdkondades, aga iseenesest pole uskumatu, et meil keevitajaid, rakenduskeemikuid ja elektrike puudu on.
See, et meil on palju töötuid ITd õppinud inimesi ja juriste ei ole kuidagi seotud meie vajadusega keevitajate järele. Ka ümberõpe nendele erialadele on keeruline ja nõuab aastaid kooliskäimist, seega ainsad lahendused võivad tõesti olla kas sisserändekvoodi suurendamine, mis on vaieldamatult lihtsam lahendus või hariduspoliitika kardinaalne ümberorienteerimine, et motiveerida noori õppima taolisi erialasid, mis on keerulisem lahendus.
Kõigile rassistidele siin foorumis: ma ei usu et keevitajad ja elektrikud tuleksid meile Indiast ja Aafrika riikidest, vaid pigem madalama elatustasemega Euroopa riikidest nagu näiteks Ungarist ja Rumeeniast.
EDIT: Järelemõtlemise tagajärjel selgus, et ELi riikidest võõrtööjõu toomiseks poleks vaja kvooti tõsta ehk peaks tööjõud tulema siiski väljast mille üle ma arutlen järgmises vastuses OP-le.
Ma saan aru, et see on ilgelt ebapopulaarne arvamus, aga edukatel majandustel on põhjustega oskustööliste sisserändeprogrammid. Nad otsivad selliseid immigrante tikutulega taga. Majanduslikult on immigratsioon peaaegu kõigile hea ning neile, kellele see ei ole hea, on võimalik sotsiaalsüsteemidega see korvata.
Sellise sisserände näol on tegemist majandusse panustajatega – inimesed kes pigem panustavad majandusse ning kellele ei ole riigi poolt suuri kulusid, ehk siis ideaalne majandusosaline.
Lisame siia veel meie iibeprobleemi teema, mille tõsiasi on, et ilma sisserändeta me riigina samal viisil ära ei majanda. Seega on kolm võimalust: (i) kas me kuidagimoodi suudame sotsiaalmajanduslikule faktile, et arengu edenedes sünnid vähenevad, vastu töödata ja oma iivet suurendada, (ii) kas me lepime enda majanduse ja heaolu vähenemisega ning stagnatsiooniga või (iii) me aktsepteerime selle võrra suuremat sisserännet.
Võimalus üks on Isamaa ja EKRE muinasjutt, kui me just ei taha Eesti hooaega “Handmaid’s Tale’ist” etendada päriselus. Võimalus kaks ei ole ilmselt kellelegi vastuvõetav ja jääbki võimalus kolm.
Juba praegu on suur hala selle üle, kuidas maksud on kõrged ja sotssüsteem ebapiisav. Mis me arvame, et saab üha edasi tulevikus?
Sellel kõigel on muidugi kõrvalmõjud – eelkõige sotsiaalsel-kultuurilisel tasandil. Eesti kultuur sellest sisserändest kindlasti muutub. Ma ei ütleks, et Eesti kultuuri kaob, kuna kultuur ei ole mitte kunagi ühestki maailmaotsas muutmata jäänud. Lihtsalt see võib muutuda meile senini tundmatuseni aja pikku.
EDIT: lisan siia EL-i 2020 analüüsi immigratsiooni kohta (https://migrant-integration.ec.europa.eu/library-document/projecting-net-fiscal-impact-immigration-eu_en):
– **Native-born citizens will become bigger net beneficiaries of public expenditure than non-EU migrants,** even if no measures are taken to facilitate labour market access by non-EU migrants;
– EU migrants in particular will be **big net contributors to government budgets in the future;**
If no measures are taken to improve the labour market integration of non-EU migrants, EU migrants will in the future be the only group providing a positive net contribution to government budgets;
– Better labour market opportunities for non-EU migrants **would lead to large fiscal gains:** if non-EU migrants were to have the same level of participation in the labour market as native-born citizens and EU migrants, they could **generate considerable fiscal gains for their host countries. This would help to offset the burden created by the increasing pension costs that the ageing native population will generate.**
Kui sellise plaaniga edasi minna, siis vähemalt Tallinnas võib eesti keeles kõnelemise küll ära unustada. Juba praegu on eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv alla 50%.
Tõime suures koguses ukrainlasi eestisse ja meil on tööjõu puudus?