Wir sind Mari-Liis aus Tartu und Marta aus Tallinn. Wir arbeiten als Faktenprüfer und Falschinformationsreporter in der investigativen Redaktion von Delfi. Wir beantworten Ihre Fragen bis ca. 20!
Wer sind wir und was machen wir?
- Lass uns schreiben Artikel zur Faktenprüfung – Wir entlarven populäre falsche Behauptungen in sozialen Medien und fügen fehlenden Kontext hinzu
- Wir schreiben längere Analysen über Falschinformationen, Propaganda, Netzwerke und (Super-)Distributoren
- Das werden wir Podcasts "Fehlinformation: Aufgedeckt!"
- Wir sind Teil von Delphi aus investigativem Leitartikel
- Wir haben die Hauptfächer Journalismus und Kommunikation an der Universität Tartu abgeschlossen
Was interessiert uns?
- Die veränderte und sich verändernde Rolle des Journalismus, seine Probleme und Chancen
- Die Rolle und der Einfluss der Faktenprüfung (einschließlich unserer Geschichten und Überprüfungen) in der aktuellen Informationsunordnung
Ein wenig persönlich, denn wir sind nicht nur anonyme Zensoren aus Delphi:
Mari-Liis:
- Ich bin klein, aber größer als Marta
- Ich mag keine Sauerrahm in großen Mengen im Kühlschrank (ich lege sie in eine Schachtel)
- Ich drehe die Flaschenverschlüsse nie ganz zu und die Flaschen kippen immer um
Marta:
- Ich bin draußen
- Ich habe ein halbes Jahr in Amsterdam studiert
- Vorgestern wusste ich nicht, was ein Pager ist
Weitere Informationen
Delphi fact-checking gehört zum International Fact-Checking Network (IFCN) Netzwerk.
Delfi-Faktencheck an META-Faktenprüfung durch Dritte programmi partner.
Oleme Delfi faktikontrollijad Mari-Liis ja Marta (tuntud ka kui lapsajakirjanikud, delfi debiilikud, sõnavabaduse piirajad, propagandistid, moraalsed tõprad jne). AMA
byu/Due-Citron6070 inEesti
Von Due-Citron6070
15 Comments
Mitu minutit läinud ja keegi pole midagi küsinud. Eks tuleb ots lahti teha.
Kuidas kommenteerite seda, et faktikontrolliks nimetatud madala kvaliteediga artiklid annavad valeinfole pigem kvaliteedimärgise? Ehk olukorras, kus faktikontroll teeb oma tööd pealiskaudselt või lohakalt, annab see valeinfo levitajale argumendi “Nad eksisid punktis A, järelikult ei ole nad pädevad ka B-d ja C-d (kus on tegelik vale) hindama”.
Kus kohast te leiate infot faktide kohta.
Kui ma mainiks, et Martin Helmel on Eesti suurim peenis siis kas see kuuluks ümberlükkamisele või ei?
Kas ja milliseid ähvardusi olete te saanud isikutelt, keda on teie faktikontrollid mõjutanud/ümber lükanud? Sotsiaalmeedias ähvardamine kipub olema liialt tavaline, nii et uudishimust sooviks teada kuidas see ajakirjanikke mõjutab.
Ekspress Grupi ajakirjanikud levitavad tihti venemaa eriteenistuste loodud valeinfot Iisraeli kohta. Millal ette võtate? Võiks lausa artikliseeria teha!
Kas Estonia uppus sis ära v ei?
Edit:Teine küsimus ka – kes se uputas Estonia ära?
Kes kontrollib faktikontrollijaid? Enda töö compliance protsessides toimub pidev üksteise töö üle kontrollimine, et viia vigade arv miinimumini. Millised üksteise või ka välised kontrolli protsessid on paika pandud?
Kui tihti juhtub, et eelarvamus kellestki paneb soovima ja eeldama, et ta räägib valet juttu, aga tegelikult selgub, et jutt oli õige? Ja vastupidi, et soovite/eeldate, et jutt on õige, aga tegelikult oli valeinfo? Või suudate oma arvamust inimesest täiesti kõrvale hoida ja lihtsalt kontrollite fakte, mida inimesed esitavad?
Olgu siis eelarvamus kellestki misiganes põhjustel, poliitiline, isiklik, eelnevad käitumismustrid.
Mil moel oleks inimesel võimalik kontrollida, kas uurimustöö või muu allika autor, on kuidagi materjaalselt motiveeritud antud info avaldamisel?
Näiteks:
Ma olen naftafirma osanik ning kirjutan arvamusloo mõnda Eesti väljaandesse, kus räägin, et fossiilkütused on ikka see tegelik ja ainuõige tulevik ning loodussõbralikumad, kui muud energiaallikad. Kuidas saaks kodanik teha kindlaks, kas ma olen neutraalne teadlane või hoopis naftafirma osanik, kes teeb kavalalt reklaami, et tõsta oma kasumit?
Kuidas tagate, et faktid on ajakohased? Nt kas pluuto on planeet või mitte.
Kas Einar Kuusk on siis võlgu 6 tonni?
Kuidas näeb välja faktikontrollimise protsess? Mis etappe see sisaldab?
Millised tegurid on faktikontrollijate mainet rikkunud? Olen märganud juhtumeid, kus isikud leiavad, et kui faktikontroll on millegi kohta öelnud “see pole õige”, siis see asi tegelikult ongi õige!
Kuidas on ajakirjandust ja Teie tööd mõjutanud (muuhulgas) Donald Trump-i poolt laialdast kasutust leidnud “fake news” väide? Kohati meenutab “fake news” maailmavaade kunagist *Lügenpresse* tehnikat.
Milline isik ja organisatsioon võiks Eestis saada tiitli “Suurim valeinfo levitaja” & “Suurim valeinfot levitav organisatsioon”? Oletan, et aastate käigus on silma jäänud tegelased, kes on teistest konkurentsitult rohkem säärast infot levitanud.
Kas valite ise artikleid mida “faktikontrollida” ja kui valite siis mille põhjal? Kas teile ka saadetakse erinevaid postitusi/artikleid/videosid mida üle kontrollida?
Kui palju on selliseid juhtumeid kus puudub piisavalt infot, et midagi ümber lükata või kinnitada – eriti huvitab kui sisu võib olla potensiaalselt ohtlik. Kas siis jätate selle kuskile kõrvale, et infot koguda aja jooksul või panete ikkagi mingi disclaimeri juurde?
mille järgi valite, mis fakte kontrollida?
Mille alusel valite fakte, mida kontrollida? Kas te arvate, et faktikontrollist on mingit kasu, st kas see jõuab kunagi üldse nendeni, kes võiksid sellest õppust võtta?
Mis alustel toimuvad valikud, et mis artiklite sisu ümber lükata ja milliseid mitte?
Valelike kirjutiste kajastamine ja teadvustamine —olgugi, et eesmärk võib olla nende kummutamine— võib algoritmidele levitamiseks hagu anda.
Seega täpsustav järelküsimus, kust läheb piir, millal teeb avalik faktikontrollimine rohkem kahju kui head või on see protsess üdini kasulik?