>Eile õhtul katkes Eesti-Soome elektrikaabli Estlink 2 töö. Siseminister Lauri Läänemetsa sõnas, et kui tahtlikud rünnakud Läänemeres muutuvad regulaarseks, siis võivad need rahvusvahelises mereõiguses kaasa tuua paari aasta taguste ränderünnakutega võrreldava järelmõju.
>Läänemets rääkis Postimehele, et eile reageerisid sündmusele nii Soome kui Eesti piirivalvealused ning Soome initsiatiivil eskorditi laev nende vetesse. Mis edasi saab ja kas sündmuse suhtes alustatakse kriminaalmenetlust, on vara öelda ja sõltub esmastest uurimistoimingutest, kus muuhulgas tuvastatakse, kas rikke põhjus on inimtekkeline.
>Küll aga nentis Läänemets, et juhul, kui rikke põhjus oli inimtekkeline, siis on tegu aasta jooksul juba kolmanda sarnase juhtumiga Läänemeres, kusjuures alati on põhiliseks kahtlusaluseks olnud hiinlaste omanduses laev. Läänemetsa sõnul peaks ka Hiina senisest rohkem hakkama vastuseid andma. «Kõigi pilgud Euroopas on suunatud ühe riigi poole,» tõdeb Läänemets.
>Ta usub, et kui süü oli taas inimtekkeline, siis pole enam küsimus selles, mida teevad Eesti ja Soome, vaid mida teeb Euroopa. Läänemets ei välista, et taoliste intsidentide mõju võib olla võrreldav mõned aastad tagasi Leedut, Poolat ja Lätit tabanud ränderünnakuga, mis pani lääneriike üle vaatama migratsiooniga seotud rahvusvahelisi reegleid ja õigust. Nii võib ülevaatamisele minna ka rahvusvaheline mereõigus ning millised võimalused riikidel üldse on, et neutraalsetes vetes sõitvat alust operatiivselt vastutusele võtta.
>Kas Soome vetesse eskorditud laeva meeskond tuuakse ka maismaale, on Läänemetsa sõnul veel vara öelda, kuid sellelegi seavad omad piirangud rahvusvahelised reeglid. Samas leidis ta, et esmatähtis ja sellises olukorras mõistlikum oleks uurijatel pääseda laevale endale, et vaadata, mis seisukorras on ankur jms.
1 Comment
>Eile õhtul katkes Eesti-Soome elektrikaabli Estlink 2 töö. Siseminister Lauri Läänemetsa sõnas, et kui tahtlikud rünnakud Läänemeres muutuvad regulaarseks, siis võivad need rahvusvahelises mereõiguses kaasa tuua paari aasta taguste ränderünnakutega võrreldava järelmõju.
>Läänemets rääkis Postimehele, et eile reageerisid sündmusele nii Soome kui Eesti piirivalvealused ning Soome initsiatiivil eskorditi laev nende vetesse. Mis edasi saab ja kas sündmuse suhtes alustatakse kriminaalmenetlust, on vara öelda ja sõltub esmastest uurimistoimingutest, kus muuhulgas tuvastatakse, kas rikke põhjus on inimtekkeline.
>Küll aga nentis Läänemets, et juhul, kui rikke põhjus oli inimtekkeline, siis on tegu aasta jooksul juba kolmanda sarnase juhtumiga Läänemeres, kusjuures alati on põhiliseks kahtlusaluseks olnud hiinlaste omanduses laev. Läänemetsa sõnul peaks ka Hiina senisest rohkem hakkama vastuseid andma. «Kõigi pilgud Euroopas on suunatud ühe riigi poole,» tõdeb Läänemets.
>Ta usub, et kui süü oli taas inimtekkeline, siis pole enam küsimus selles, mida teevad Eesti ja Soome, vaid mida teeb Euroopa. Läänemets ei välista, et taoliste intsidentide mõju võib olla võrreldav mõned aastad tagasi Leedut, Poolat ja Lätit tabanud ränderünnakuga, mis pani lääneriike üle vaatama migratsiooniga seotud rahvusvahelisi reegleid ja õigust. Nii võib ülevaatamisele minna ka rahvusvaheline mereõigus ning millised võimalused riikidel üldse on, et neutraalsetes vetes sõitvat alust operatiivselt vastutusele võtta.
>Kas Soome vetesse eskorditud laeva meeskond tuuakse ka maismaale, on Läänemetsa sõnul veel vara öelda, kuid sellelegi seavad omad piirangud rahvusvahelised reeglid. Samas leidis ta, et esmatähtis ja sellises olukorras mõistlikum oleks uurijatel pääseda laevale endale, et vaadata, mis seisukorras on ankur jms.