FAKTENCHECK | Hat Martin Helme recht, wenn er sagt, dass sich Estland in der tiefsten, nachhaltigsten und umfassendsten Wirtschaftsrezession der Welt befindet?

Katkine kell näitab ka vahel õiget aega. Selle üle rõõmustada… nojah.

Oletame korraks, et tal on õigus. Kas iga poliitik, kes suudab majanduse olukorda hinnata peaks selle pisikese töö tegemise eest valitud saama? See on ju tema eesmärk. Olgu, oletame, et tõepoolest, jah, võiks ju võimu juurde lasta, oskab asju näha ja ütleb kohe välja. Aga nüüd astume sammu tagasi ja vaatame kuidas me siia jõudsime. Jättes kõrvale tõendamata väite, et tegu on nii sügava langusega, siis objektiivselt võttes on majandus tõesti 9 kvartalit järjest langenud. Kas sõna võtnud härra mõjutas majanduse praegust olukorda? Kas negatiivselt või positiivselt? 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 oli ta rahandusminister Jüri Ratase teises valitsuses.

Näiteks peatas riik tema ministriks olemise ajal nullintressiga laenu võtmise asemel maksed pensionifondi II sambasse ning tekitas sellega hiljem 28 miljoni eurose augu. Kuna laenatud summa oli 248 miljonit, siis kujunes selle laenu kogukuluks 8,8% (tegelik efektiivne määr oli kõrgem, sest raha ei laenatud fondist ühe raksuga, vaid mitmete kuude jooksul). Selle raha pidi riik hiljem mujalt leidma.
Allikas: https://www.err.ee/1608731038/riik-maksab-teise-sambasse-jaanutele-peatatud-maksed-tagasi-jaanuaris

Samuti tehti II sammas vabatahtlikuks. Selle käigus tekkis nii tarbimisbuum kui kinnisvara hinnaralli. Paljudel võimaldati vanaduspõlve säästud laiaks lüüa ja tekitati juurde hulganisti inimesi, kellel on tulevikus suurem risk langeda vaesusesse. Need isikud olid II samba kogemise ajal I sambasse väiksemaid makseid teinud ja nende isikute riiklik pension hakkab seda ka peegeldama. Selle mõju tänasel päeval on veel pisike, aga see ilmestab tollase valitsuse lühiajalist mõtlemist.

Koroona ajal keelduti toetamast Bolti, kohalikku ettevõtet, mis kasvas tol ajal väga kiirelt ning taotles teiste ettevõtetega sarnastel alustel abi. Nad olid nõus isegi osalust müüma, kui õigesti mäletan. Selle asemel anti raha Tallinkile (kes oleks ka LHVst veidi krõbedama hinnaga raha saanud, seega turutõrge ehk põhjus riikliku sekkumise jaoks puudus). Raha suunati läbi KredExi ka omadele jopedele sadamas kaubanduspindade ja elukondliku kinnisvara ehituseks). Seejuures Bolti panus riigikassasse on oluliselt kasvanud võrreldes 2020. aastaga ja seda võis ette näha ka neli aastat tagasi. Kahjuks oli riigi ja rahaministeeriumi suhtumine tehnoloogiasse ja kohalikku ettevõtlusesse rohkem seotud oma ninaesise ja/või piiratud maailmavaateliste jutupunktidega. Bolt kaalus sellise mõnitamise ja kehva ärikeskkonna tõttu peakorteri mujale viimist, kuid ei ole seda veel teinud (uusi töökohti on juba mujale loodud). Mitmed Eesti start-up’id on paraku siit lahkunud (Veriff nt). Peakorter mujal = kõrgete palkadega juhid maksavad mujal makse, ei viibi siinses keskkonnas ning ei suhtle Eesti inimestega ja ei vaheta kogemusi, uusi töökohti luuakse siia vähem jne.

Lisaks suurendati igati riiklikke kulutusi ajal, mil oleks tulnud sääste koguda. Selline tegevus pisikeses riigis suurendab survet hindadele (niinimetatud crowding out ehk riik hakkas konkureerima erasektori tellimustega).

Kõike ei mäleta ja meie wiki on kehv. Need otsused on vaid pisike osa sellest, kuidas tollane valitsus majandus jalgu maha saagis. Riigivõlg kasvas, meie usaldusväärsus sai välismaal kõva löögi, startupe tehti maha.

Mina Türgis praegu 🤔 no ma ei tea kas kõige sügavamas ikka.