Der Verbraucherpreisindex stieg im Jahresverlauf um 3,2 Prozent

>**Eesti tarbijahinnaindeks (THI) kasvas aastaga 3,2 protsenti**, selgub statistikaameti esialgsetest andmetest septembrikuu kohta.

>Selle aasta **augustiga võrreldes langesid hinnad septembris 0,3 protsenti.**

>Augustis oli tarbijahinna aastane kasv samuti 3,2 protsenti.

>Mullu septembris oli Eestis aastane inflatsioon 4,2 protsenti.

Parandage kui eksin, aga sellest 1,6 protsenti on selle aasta alguse tulumaksutõus.

>”Vaikselt annab märku juba ka järgmise aasta maksutõusude mõjud. Ettevõtjad koostavad eelarveid ning kulubaasi tõus seoses automaksuga ning tulumaksu tõusu ja oodatava suurema järgmise aasta hinnatõusu kompenseerimise töötajatele vajab taaskord kõrgemaid hindu, et säilitada ettevõtete kasumlikkust,” nentis Uusküla.

Siiras küsimus selle osas, kas valitsuses ei mõisteta, et sellised regulaarsed negatiivsed šokid aastate vältel tähendavadki seda, et tarbijate kindlustunne ei hakkagi põhjast taastuma. Inimesed on juba aastaid kriisiuudistes ja röögatus inflatsioonis elanud ja ootavad pikisilmi positiivseid uudiseid. Paraku on nüüd meid ootamas iga aasta, kohati juba poole aasta tagant igasugused uued maksutõusud ja uued maksud, mis igasuguse lootuse paremale tulevikule otsekohe kustutavad.

Meediast on saanud lugeda isegi juba mitme välisökonomisti kommentaari sellele, kuivõrd erakordselt halvasti on need maksutõusud ajastatud ja kuivõrd suurel määral need majandust kahjustavad. Samuti on kõik suuremad pangad ja valitsus isegi järsult langetanud majanduskasvu ootusi, põhjendades seda maksutõusude negatiivse kõrvalmõjuga. Samal ajal naaberriigid keelduvad sama tegemast, Rootsi hoopis langetab makse. Kuidas selle taustal isegi ei üritata niivõrd ebaõnnestunud plaane ümber teha?