Quelle: https://www.ohtuleht.ee/1115009/80-aastat-suurpogenemisest-rein-taagepera-teekond-maroko-kaudu-kanadasse

Was für eine interessante Beobachtung von Rein Taagepera. Ich selbst habe ähnliche Fälle beobachtet, bei denen vollständig estnische Kinder das Gespräch irgendwann auf Englisch fortsetzten.

Fängt die estnische Sprache an, Kreolisch zu werden? Bewegen wir uns in die Richtung, dass unsere Alltagssprache bald wie Singlish oder Pidgin-Sprachen klingen wird?

Rein Taagepera: "Aga viimane šokk oli hoopis emakeelega seoses. Emajõe turismilaeval ajasid kaks umbes 12aastast poissi omavahel juttu, näppisid siis nutitelefoni ja jätkasid inglise keeles. Ühe poisi ema ütles, et rääkige ikka eesti keeles. Miks, küsis poiss."
byu/Poems_And_Money inEesti



Von Poems_And_Money

13 Comments

  1. No offence 😉 aga pole nagu üllatus. 30 aastat avatud maailma…. filmid, muusika,McDonald’s, KFC jne

    Vahel tundub et arvamusliidritele tuleb üllatusena et lapsed ei vaata vabal ajal ERR jupiterist Buratinot vaid ingliskeelsest youtube-ist Mrbeasti.

  2. mediandude on

    Miks on maailmas tuhandeid erinevaid keeli? Sest nii on kasulik.

    Miks on maailmas sadu erinevaid programmeerimiskeeli? Sest nii on kasulik.

    Miks on maailmas kümneid ja sadu erinevaid matemaatilisi keeli? Sest nii on kasulik.

    Iga keel on omamoodi kasulik.

    Kõiki erinevaid töövahendeid ei saa üldistada haamriks.

  3. vaikselt_aitab on

    Pole küll Eestiga väga seotud (kui siis vb meie enda tulevik), aga paar aastat tagasi õnnestus Indias käia, ning väikese kultuuri šokki sain kui kuulasin kohalike rääkimas.

    Inglise keel on neil nii paganama segunenud kohaliku keelega.
    Üks lause tuleb Inglise keeles, teine Hindis, kolmas täiesti sega-puder. Ja sedasi rääkisid mitte ainult noored vaid ka vanemad.

    Suht sürr oli.

  4. Kusjuures see on mingi trend neil praegu. 

    Enda teismeline laps räägib ka, täitsa teiste eestlastest sõpradega kui meie juures hängivad. No nii püüdlikult üritavad purssida, ja siis mingi hetk saab sõnavara otsa, juhe jookseb kokku ja siis paneb eestikeeles edasi, et “noh, see on see, et… ” 

    Paar aastat tagasi polnud.

    Paari aasta pärast ka enam pole. Jääb ainult piinlikkus. 

    Ma olen môelnud, et peaks videosse võtma, siis saab varsti sellega santazheerida kui laps prügikasti välja viia ei viitsi. 

    Teine laps ingliskeeles ei jaura, aga üritab furry olla 🤷🏻‍♂️

  5. RamivaldLekker on

    Kadakasakslus on jälle moes lihtsalt. Läänes on ju ka enesepõlgamine hetkel minev artikkel, ülla metslase narratiiv ja muu taoline… kõik kordub taas. Aga nõu vörries, seltsimehed – kiirenenud kultuuritsükli tingimustes on juba aastaks 2050 oodata uut ärkamisaega 🙂

  6. HorrorKapsas on

    Olid kadakasakslased, olid pajuvenelased, estonglishi purssijatele veel õiget nime pole. On lepainglane, võsainglane, maltsainglane (või -jänki). Neid, kes on arvanud, et mingi teine keel on lahedam, on alati olnud. Enamasti selline madalama intelligentsiga seltskond, kes arvab, et selline asi muudab neid lahedamaks. Kadakasakslased olid peenutsejad. Täpselt samasugused Kniks-Mariihenid on praegused toore jõuga inglise keelele üle minna üritajad.

    Mis igapäevakeelt puudutab, siis kõik uuringud, mis seni tehtud on, on näidanud, et see on tegelikult üsna väike hulk inglise sõnu/väljendeid, mida kasutatakse eesti keelega segamini. Enamasti sõnad, millele pole eesti keeles vastet või pole vaste sama tähendusvarjundiga. Suure osa moodustavad vahetuvad väljendid, mingid uued inglise slängiväljendid, mis on hetkel moes. Sellised väljendid kestavad 1-3 aastat ja ununevad siis.

    Keeleleisi muutusi inglise keleega seoses ei ole. Lauseehituses vms muutusi pole. Ehk, et kasutatase ameeriklaste moodi kõigi asjade kohta “armastan seda” ja “armastan teist”.

  7. See on jälle see koht, kuhu torgata, et noorte inglise keele lembus ei näita mitte head inglise keele oskust, vaid halba eesti keele oma. Ja seda niisama lihtsalt ei korva ka, et ah, moevärk, läheb üle.

  8. Intalligants on

    Mu pubekas pidas kah sõbrannaga ingliskeelseid vestlusi maha kui oli ca 11-12. Oma sõnul tahtis lihtsalt harjutada ja oli huvitav. Paar aastat on nüüd möödas ja enam ei ole seda. Võib isegi öelda, et ebatavaliselt eestimeelne tütarlaps on.

  9. dustofdeath on

    Las räägivad. Kool, teenindus vms on ikka riigi keeles ja kodakondsuse jaoks vajalik keeleoskus olemas.

    Mul ka täiesti ükskõik kui venelased omavahel vene keeles räägivad.

    Peaasi, et teistega suhtled riigikeeles kui nad ise erandit ei tee.

  10. Ghanburighan on

    Võibolla teema nõudis. Eesti keeles on vahel erialaterminitest puudus, või need on halvasti välja kukkunud. Ma olen isegi pidanud väljendeid leiutama mõlema põhjuse tõttu. Kuid see on võimalik ainult kui oled mõistest juba aru saanud ning see on enamasti võimalik kui oled teemasse sisse elanud mõnes teises keeles. Ma ei tea, millest nad rääkisid aga noortel on nagunii väiksem sõnavara, võibolla alles panevad alles mõisteid paika.

  11. Teetseremoonia on

    Noorena rääkisin vahel sõbraga ka inglise keeles. Tore teadmine, et oskasime kahte keelt hästi ja harjutasime inglise keeles rääkimist. Ära üldse muretse selle pärast. Tulevikus on keeled suus.

Leave A Reply